Unistan sellest, et kui Momm hakkab hästi teenima, siis saaks soetada korraliku kaamera, sest minu seebikarp ei tee just kõige kvaliteetsemaid pilte. Siiani on see minu isiklike piltide tegemiseks sobinud, kuna mälestuste talletamiseks ei ole olnud vajadust, et pildid näeksid välja, kui fotograafi portfoolio, kuid nüüd, tootepiltide ja videote tegemisel, näen, et see seebikarp pole piisav. Piltidelt (ja ka videotelt) ei paista toodete õige visuaal välja. Teinekord lausa ootan selgeid, soovitatavalt päikesepaistelisi ilmasid, sest siis saan õues vajalikud pildid ja videod tehtud päris hea kvaliteetiga (siis toodab minu kaamera head kvaliteeti). Mõnikord ei ole aga aega neid ilusaid ilmasid oodata. Nii ma siis nädalavahetusel käisin õe juures, et laenata tema kaamerat, abikäsi.. ja last 🙂 Kui kaamera saab Mommile kunagi ostetud, siis beebisid ja abikäsi peab aga endiselt küla pealt laenama 🙂
Vahepeal laenas sõbranna ka enda kaamerat ja nüüd on mul pisike varu parema kvaliteediga tootepilte ja muid materjale.
Mul on hea meel, et perel ja sõpradel on Mommi (ja minusse) usku. Loodan siis, et nad minus lõpp-kokkuvõttes pettuma ei pea.
