kui vaikus võtab maad..

Mitte ükski nõel pole liikunud nädal aega, mitte ükski masin põrisenud ega isegi valgust näinud. Segadus, mis valitses töötoas viimasel tööpäeval, 28.veebruaril, on seal siiamaani. Tol päeval oli Põnn kodune, kuna ta öösel oksendas. Õnneks midagi hullu polnud, järgmisel päeval valutas vaid vahepeal kõht. Vahelduva eduga toimetasime ka töötoas ning kahekesi suutsime seal päeva lõpuks vaimustava segaduse maha jätta. Selle segaduse pidin ära koristama kohe esmaspäeva hommikul, aga tuba ei näinud enam ühtegi inimhinge. Nädal aega on valitsenud töötoas vaikus, täielik vaikus. Mis ometi juhtuda võis?

Järgmisel tööpäeval, esmaspäeva varahommikul tundsin iiveldust. Peagi oli selge, et olin kallale saanud noroviiruse. Eeldades, et kui Põnnil kõik nii kergelt möödus, siis läheb ka mul, aga nii siiski ei läinud. Terve päev oli täis piinlemist, oksendasin ennast nii tühjaks, et kui ma arvasin, et enam sealt midagi tulla ei saa, siis tegelikkuses sai ikka veel (ilus jutt eks). Lohutust pakkus see, et noroviirus möödub päeva või kahega. Ja minu lootused ei purunenud. Viimane oksendamine pärast 16-tunnist piina oli kell üksteist õhtul, pärast mida olid küll veel kõhuvalud, aga sain ikkagi päris mõnusalt magada. Süda oli rahul.

Hommikul ärkasin hea tundega, kuna terve öö ei olnud oksendanud ja kohe tundsin, et see viimane oksendamine jäigi viimaseks. Jäigi! Aga see polnud veel mu haigusloo lõpp.

Teisipäeval oli loogiline, et vajan puhkust – sõin väga ettevaatlikult, tarbisin vett ja vedelesin voodis. Kolmapäevaks olin juba terve päeva (tööpäeva) endale ette mananud, et kõigepealt pean pakid ära saatma, siis asun Pipi kostüümi õmblema ja teen e-poe jaoks tooteid juurde. Tegelikkus – ma magasin terve hommiku. Keskpäeval ärgates tundsin kohutavat väsimust, kuid peas korrutas vaid üks mõte: klientide pakid vajavad saatmist! Asusin siis pakikaarte tegema, pakkima, sõin kerge lõuna ja läksin jalutama. Kui pakid saadetud, siis magasin jälle.

Neljapäeval pärast lapse saatmist lasteaeda läksin kohe magama. Ärkasin tühja kõhu peale ja pärast söömist magasin jälle.
Vahemärkusena mainin veel, et saatsin vaid lapse ära, ega jäänud lasteaeda istuma-ootama, kuniks laps valmis on. Midagi ei puutunud 🙂 Eelmisel päeval saatsin ta ainult lasteaia hooneni ja jäin õue ootama, kuniks ta tuleb aknale lehvitama, et on pärale jõudnud. Risk, et kellelegi oma nakkuse anda saan, oli liiga suur ja hirmus.
Kaks esimest päeva tegeles lapse viimise-toomisega papa, sinna aega jäi veel ka ujumistrenn. Oh, õnn, et ta kõik selle enda peale võttis 💛💚💙

Neljapäeval hakkasin juba muretema, et miks ma küll terveks ei saa ja koguaeg ainult magan. Rääkisin oma perearstikeskusega ja seal kinnitati, et kõik on normaalne ja keha vajabki puhkust pärast sellist suurt šokki, mis ta esmaspäeval sai. Soovitati vett tarbida, ettevaatlikult süüa, vitamiine ka.

Mingil hetkel hakkasin ka taipama, et kuigi ma tarbisin vett teadlikult, siis magamise vahepeal jäi kogu vajalik vesi tarvitamata, sest magasin ma mitu mitu tundi järjest. Edasine eesmärk oligi vee VEEL TEADLIKUM tarvitamine.
Märkimisväärseid muudatusi veel näha ei ole. Täna oli keha lausa täiesti kinni ja raskusjõud tõmbas koguaeg voodisse. Õue värsket õhku hingama ei jõudnudki. Nüüd kulistan kraanivee asemel mineraalvett (mida tegelikult ka teisipäeval jõin, kuid kui pudel otsa sai, läksin kraaniveele üle), lootes et keha saab endale vajalikud mineraalid kiiremini taastatud ja, et homme ometi oleks rohkem inimese tunne. Kuus päeva ei ole ma teinud põhimõtteliselt mitte midagi ja see tunne on mu jaoks nii raske. 

Järgnevalt piinlik pildigalerii töötoast, kus aeg jäi nädalaks seisma.

Mannekeen tunneb end kurvana mingi imeliku ürbiga, mida pole isegi sirgeks triigitud 😄

kui vaikus..-1

Aknalauale on jäetud virn asju, mis sinna ei kuulu..

kui vaikus..-2

Töölaud.. kõik on pooleli jäänud – karbi tuunimine, lõike tegemine, söömine..

kui vaikus..-3

Hunnik triikimislaual..

kui vaikus..-4

Lemmik T-särk, mis on nii ära kasutatud, et kanda väga enam ei saa. See jõudis õmbluslaua juurde, et temast saaks padjakate. Seal ootab see ikka veel.
“Just another day of not being rich and famous”. 

kui vaikus..-5

Järjekordne pooleli jäänud taaskasutusprojekt, mis hetkel näeb välja lihtsalt nagu käkerdis..🤭

kui vaikus..-6

Oh, need plaanid! Värviproov.. pidin asuma sellel nädalal värvima, aga osad vajalikud asjadki veel puudu..

kui vaikus..-7

No ja siis see õun jälle. Õun, mida keegi pole siiani ära söönud 😄

kui vaikus..-0

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s