Veemõnud

Põnn räägib mulle juba mitmeid nädalaid, et tema oskab ujuda. Viskab pikali maha ja näitab käsi ja jalgu siputades, mismoodi ujumine käib. Kahjuks olen ma selle asja unarusse jätnud ja mu laps tegelikult ujuda ei oska. Ka ma ise mitte. Kuigi ma olen sellega kursis, et ujumine on elus vajalik oskus.

Saades teada, et me lõunamaale läheme, hakkas ta kohe rääkima, kuidas ta koguaeg basseinis ja meres ujub. Kui tuletasin talle meelde, et ta tegelikult ei oska ujuda, siis vaidles ta pidevalt vastu ning kinnitas põrandale viskudes ja käsi-jalgu vehkides, et oskab ikka küll.

Siin olles suundus ta koheselt laste basseini ja tundis seal kõndimisest suurt rõõmu. Rannas lugesin talle sõnad peale, kuhu maani ta võib vees kõndida. Ta tahtis muidugi kaugemale minna, kuid ma keelasin teda. Ikka jälle ja jälle ja jälle ja jälle ja jälle ja jälle…

Ühel hetkel läks ta JÄLLE sellest kohast kaugemale, kuhu ei tohtinud minna. Siis ta koperdas-kukkus ja hakkas seal merega võitlema. Tõin ta sealt kaldale ja vaeseke oli minu Kaisus ja nuuksus. Rääkis, kuidas mul ikkagi jälle õigus oli ja ta ei tea, miks ta mind ei kuulanud. Märgin igaks juhuks ära, et midagi ohtlikku ei olnud, kuna see ala, kus ta olla tahtis, oli täitsa minu lähedal. Seal meetrisest alast läks vesi juba astme võrra sügavamaks.

Hiljem oli ta tublisti seal, kus ta olla tohtis. Basseinis kuulas mind kenasti.

Aga ohhohoo, kuidas eluke muutus, kui ta endale ujumisrõnga sai… 😆

Advertisements

2 thoughts on “Veemõnud

  1. Tüüpiline Kais ju….muudkui vaidleb ja vaidleb ja kui kogemuse saab, siis on emmega nõus 😉

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s