eesmärkide seadmisest.. ja kuidas ometi neid täita

Uue aasta algus tundub ikka nagu täiesti uus algus. Võimalus parandada oma halbu harjumusi. Aeg seada eesmärke. Mitte, et seda ei saaks teha aasta läbi, aga ikka on hea mõelda, et meile on antud võimalus uuesti alustada. Läksin ka mina selle õnge, et uuel aastal proovin alustada.

Minu suurim ebaõnnestumine möödunud aastal oli eesmärkide täitmine. Eesmärkide seadmine oli väga tore ja motiveeriv, nende täitmine aga paras pähkel. Kuna jõuluvana tõi mulle selle tarvis täpselt sobiva kalendermärkmiku, kus aasta on jaotatud kvartaliteks ja iga uut kvartalit tuli seada eesmärgid ja veel enne ka eelmine kvartal kokku võtta, olin eriti entusiastlik eesmärkide seadmises. Minu ebaõnnestumine seisnes selles, et mul ei tekkinud harjumust lehti edasi-tagasi lehitseda – jäin kinni harjumusse kalendermärkmikus jälgida käesolevat nädalat, mistõttu tegelesin enamasti vaid jooksvate ülesannete, mitte kvartali alguses seatud eesmärkidega. Jõuluvanale siiski suur aitäh, sest ma ise soovisin seda märkmikku. See aasta otsustasin teha aga teisiti.

mommimaailm-blogi-eesmärkide-täitmine-1

Kas teadsid, et enamus eesmärke ja unistusi ei saa teoks, kui neid kirja ei pane, ega visualiseeri ega väikemateks tähtaegadega tegevusteks ei tükelda. Usun, et aimasid seda niigi.

Ettevõttes on väga tähtis eesmärkide püstitamine ja pidevas liikumises olemine, mistõttu tegin enda harjumuste jaoks vastava süsteemi. Koostasin ise vajalikud failid eesmärkide jälgimiseks ja köidan need kiirköitjasse. Kuna mul on juba kaks kiirköitjat tellimuste ja e-poe tööde nimekirjade täitmiseks, mille lehitsemine on suur harjumus, siis tundus loogiline tekitada üks kiirköitja lisaks. Nii on suurem võimalus eesmärkide jälgimine muuta harjumuseks.

Minu esimene samm on lihtne – teha ajurünnak. Enda elus tähtsate valdkondade kohta panna kirja kõik, mis pähe tuleb ja pärast selge peaga ära selekteerida, kui pika- või lühiaegsete eesmärkidega tegemist on. Alloleval pildil on mul kirjas kõikvõimalikud valdkonnad, mis pähe tulid. Enda jaoks tegin kategooriad vähe kitsamaks.

mommimaailm-blogi-eesmärkide-täitmine-2

Mõelda võiks 1 kuni 5 aastaste eesmärkide seadmise peale ja siis jagada need väiksemateks eesmärkideks, et nende täitmise kulgu oleks parem jälgida.

mommimaailm-blogi-eesmärkide-täitmine-3

Kui ka eelmine etapp on tehtud, sätin väiksemad eesmärgid kalendrisse ja siis lisaks veel oma kalendermärkmikusse, et jooksvate ülesannete kõrval ka eesmärkide väikesed sammud alati olemas oleksid.

mommimaailm-blogi-eesmärkide-täitmine-4

Endale hea süsteemi loomine ei tähenda muidugi automaatselt seda, et nüüd ma jälgin ja täidangi alati eesmärke – selleks peab olema veel palju tahtejõudu ja tähtaegadest kinnipidamist. Eks see ole teine asi, mille kallal tööd pean hakkama tegema.

Kui sa hakkasid samuti huvi tundma minu süsteemi vastu, siis palun väga – võta mõned A4 paberid, prindi välja allolevad failid, köida ka endale need mapi vahele ja hakka aga tegutsema 😉

Tähtsamad eesmärgid
Eesmärgipärased tegevused
Eesmärgipäraste tegevuste kalender

mommimaailm-blogi-eesmärkide-täitmine-5

Anna ka mulle teada, kuidas sul vahepeal läinud on.
Jõudu meile! 🙂

Advertisements

Mis nendel “tänapäeva lastel” siis viga on?

Tihtilugu võib kuulda inimesi rääkimas, kuidas tänapäeva lapsed on kasvatamatud, nõudlikud, isekad või lihtsalt teistsugused võrreldes varasemaga. Varasema all mõeldakse üldjuhul aega, mis jäi enne Eesti taasiseseisvumist ja ka veidi pärast seda. See oli aeg, kui lapsi kasvatati nii-öelda piitsa ja präänikuga. sest nii tundus õige olevat. Ja tollel ajal oligi nii õige, sest muud viisi ei teatud ega peetud võimalikuks.

Lapsed on nii keerulised isiksused, et nende mõistmine ilma kõrvalise, võib-olla vastava kraadi omandanud isiku abita, on raske. Tol ajal lahendati laste kasvatamise raskused meetoditega, mis andsid koheseid tulemusi. Näiteks käratamine, nurka panemine, võib-olla rihma andmine. Pealtnäha see mõjus – lapsed kuuletusid ja vähemalt mingiks ajaks oli rahu majas.

Tänapäeval on lapsed tegelikult samad nagu nad on alati olnud: uudishimulikud, lärmakad, pahanduste otsa sattujad, jonnakad.. ehk et hirmus keerulised isiksused. Tänapäeval on psühholoogia ja inimsuhete uurimine aga niivõrd hästi arenenud, ja materjalid lihtinimestele kergesti kättesaadavaks tehtud, et erinevus praeguse ja möödunud aja laste vahel kerkib esile hoopis lastevanemate teadlikkuses. 

Paljud lapsevanemad tahavad aru saada, mis põhjused laste käitumise taga peituvad ja probleemidele lähenetakse hoopis teise nurga alt. Lapsi proovitakse mõista, nende tundeid aktsepteerida, nendega rääkida ja selgitada. Olukorras, kus saaks kiire vaikuse majja “piitsaga”, võtab tundeid ja käitumist mõistev lähenemine probleemide lahendamiseks rohkem aega.

Näiteks on nii lihtne saata üks laps karistuseks nurka, kui ta on oma õde või venda löönud. Raskem ja ajakulukam on aga uurida põhjuseid, tagamaid, teha selgitustööd sellise käitumise tagajärgedest. Või kui laps laskub igal õhtul vaidlusse hambapesu vajalikkusest – kui vaidlemist ei jäta, siis edaspidi magusat ei saa! Aga kui nüüd hoopis mõista, selgitada, põhjendada, katsetada erinevaid meetodeid, uurida lapsega koos vastava sisuga raamatuid. See kõik võtab aega ilmselt päevi (või nädalaid) enne, kui katsetamise teel on leitud õige viis lapsele lähenemiseks ja teda on õnnestunud veenda hambapesu vajalikkuses. See kulutab liiga palju energiat ja liiga palju aega! Kuid kas tõesti.. kas ei kuluta lõppkokkuvõttes negatiivsete emotsioonide pidev kasutamine rohkem energiat? Miks siis ikka valime tihtilugu lapse karistamise, selle asemel, et aidata tal aru saada asjade olulisuses ja kahekesi aega veetes probleemidele lahendust otsida? See on pikk protsess, kuid lõppkokkuvõttes positiivne tulemus mõlema osapoole jaoks.

Miks aga peaksid lapsevanemad tahtma, lisaks kõigile kohustustele, olla ka osalise ajaga psühholoogid, et seda pikka protsessi praktiseerida? Asi on selles, et niimoodi kasvavad lastest enda emotsioonidest ja soovidest teadlikud inimesed. Nad on empaatilised, teavad enda sisemist väärtust ja ei vaja sisemise motivatsiooni omamiseks välist tunnustust. Siinkohal saab alati väita vastupidist – kas varem ei kasvanud selliseid inimesi? Muidugi kasvas, aga kas ei võiks selliseid, sisemiselt korras inimesi, olla kordades rohkem?

Ühe asjaga tuleb sel puhul veel arvestada. Laste mõistmiseks peab eelkõige mõistma ka iseennast. Me peame teadma, kus on MEIE piirid, et osata negatiivseid emotsioone talitseda. Negatiivsed tunded on lubatud, aga nende ajel ebameeldivalt käitumine mitte. Seda peame oskama ise ja alles siis same õpetada seda oma lastele. 

Rahumeelne kasvatus teeb meid isiksustena palju tugevamaks ja kannatlikumaks ning annab meie lastele eluterve suhtumise iseendasse ja teistesse.

mommimaailm-tänapäeva-lapsed-1

PS. Postituse jaoks sain informatsiooni vanemluse mentori, Tanel Jäppineni loengust. Eelnevalt olen vastava sisulisi raamatuid lugenud, seega loengu ajaks olin ma juba “valmis” ja tema mõtted polnud minu jaoks uued, kuid loeng andis nii palju inspiratsiooni. Minge vaadake tema Facebooki lehekülge – uskuge, see on inspireeriv!

 

Hea inspiratsiooniga taustapilt sinu arvutile, telefonile või tahvlile

Mõtlesin tagasi sellele ajale, kui alles kahtlesin, kas ma ikka saaksin ettevõtte omamisega hakkama…. äkki ma ei saa hakkama, äkki see on liiga raske, äkki kliente ei tule, äkki on liiga palju kliente, äkki ma upun töösse, äkki tööd üldse polegi. Jessas, need “äkki-äkki-äkki mõtted”… Need on kohutavad. Nagu ütleb üks vana hea tarkus: võta […]

Kas veekindlat lina ikka on vaja?

Veekindlat lina on kasulik hoida madratsi kaitseks ka vanemate voodis, kui väiksed silmarõõmud tavatsevad öösiti nende kaissu pugeda. Olenevalt madratsi suurusest maksab vanemate voodile veekindel lina alates 19-eurost. Arvad, et pole vaja? Vaatame…

Kui juhtub see kardetud “õnnetus”, siis esimese asjana tuleb
🔸 kuiv rätik märja koha peale panna, et see pissi enda sisse imeks
🔸 siis tuleb seda kohta küürida (ikka öösel, kui “õnnetus” juhtus), aga kahjuks päris puhtaks seda kohta pole võimalik saada
🔸 kes on väga puhtusearmastaja, see ei pea lõpuks vastu ja ilmselt rendib endale tekstiilipesuri (mitte öösel), mille ööpäeva rent maksab umbkaudu 25 €.
🔸 pesuriga tuleb kõigepealt pesta pesuvahendiga
🔸 seejärel võiks vähemalt kaks korda sama pesuriga üle teha ka täiesti puhta veega, kuna pesuvahend ei ole üldjuhul öko-möko, vaid haiseb “kenasti” (enne paaki puhta vee valamist, tuleb paak pesuvahendist puhtaks pesta)
🔸 kui pesuri juba rentinud oled, siis tahad pesta ilmselt terve madratsi, mitte ainult pleki, ka veel madratsi teise poole, võib-olla ka veel diivan, tugitoolid, vaibad – no et ikka täie raha eest masinat kasutada. Arvesta, et masinaga oled hõivatud siis terve päeva
🔸 pärast pesuri kasutamist, tuleb ka masin ise veel läbi pesta, et puhtana rentniku juurde tagasi toimetada. Kui masinat puhtaks ei pese, võib trahv olla ligikaudu 10 €
🔸 pärast pesuri kasutamist peab madrats kuivama. Kui kodus väga niiske pole, siis saab õnneks ikka samal päeval sama madratsi peale magama heita

Kuidas tundus? Päris suur ajakulu, eks?  Hea on see, et kodu saab kenasti pestud, kuid päris iga kord ei raatsiks mina oma aega küll niiviisi kulutada.

Veekindla linaga toimetamine on aga lihtne (hea, kui sul on ostetud kaks lina):
🔹 võta voodipesu ja lina madratsi pealt ära
🔹 pane nad kuskile hommikut ootama
🔹 pane puhas veekindel lina voodile, vaheta voodipesu
🔹 mine magama
🔹 hommikul pane pissised asjad pesumasinasse ja las masin ISE PESEB need puhtaks
🔹 sinu ülesanne on need veel kuivama panna

Kas ei kõla mitte ideaalselt? Tänu Mommi veekindlale linale jääb sinu ülesandeks oma perele armastuse jagamine 💞 ..või hoopis enese eest hoolitsemine 💅
Pesuri rendid siis, kui sul on selleks aega varutud, mitte siis, kui PEAB.

Mommi veekindlad linad leiad siit:
www.mommipood.ee/veekindlad-linad

Kas beebipesad on ohtlikud? (+ Mommi uuendusliku pesa tutvustus)

Beebipesad on viimastel aastatel kogunud tohutut populaarsust. Paljud vanavanemad, tädid-onud, lapsevanemad ise ja eelkõige ettevõtted arvavad, et just seda ongi värsketel vanematel vaja – pesa, mis justkui kaisutab teie beebit ja annab talle turvalise tunde. See võib tõsi olla, sest ka minu beebile meeldis magada nii, et midagi ta külge puudutas. Aga..

Aga tuletagem nüüd natuke meelde, mida arstid ja ämmaemandad räägivad lapse ohutu magamisaseme kohta:

  • madrats ei tohiks olla liiga pehme
  • ära pane voodis beebi alla ega peale pakse või kohevaid tekke ega lambanahku
  • voodis ei tohiks olla üleliigseid asju – pehmeid mänguasju ega patju
    (allikas: http://www.emmedeklubi.ee/beebi/kas-vastsundinu-peaks-magama-kulili-voi-selili-6902/)

Miks neid ohutusnõudeid lapsevanematele ikka ja jälle meelde tuletatakse?

“Imiku äkksurma sündroom ehk hällisurm on ühe kuu kuni ühe aasta vanuse terve imiku äkiline ja ootamatu surm, millele ei eelnenud mingeid haigusnähte ning mille põhjus jääb seletamatuks ka lahangul. Üks arvatavaid põhjusi on hingamise kontrollimehhanismi defekt. Selle tõttu ei ärka laps unest isegi tõsise hapnikuvaeguse tekkimisel.”

Reet Raukas, https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/imiku-akksurma-sundroom/id-564

Beebipesad on olemuselt aga täpselt vastupidised nendele levinud ohutusnõuetele. Pesade madrats on väga pehme, ääred laiad ja liiga lähedal beebi näole. Miks siis üldiselt ohutusnõuetega arvestatakse, aga kui jutt käib beebipesadest, siis neid eiratakse?

Ameerikas on vastuolud beebipesade suhtes kestnud juba väga pikka aega. Möödunud aasta lõpus andsid USA ja Kanada Terviseametid välja hoiatuse mitte kasutada beebipesasid ja teisi beebi magamisasendit toestavaid tooteid, kuna need võivad olla beebidele ohtlikud.

Nendele järeldustele jõudes, hakkasin oma ettevõttega, Momm Lastetarbed, soovitama klientidel beebipesa kasutada ainult järelvalve all ja kuni umbes kolme kuu vanuseni ehk, kuni beebi ise keerama hakkab. See tähendab ära jätta mugavused sättida beebi oma pesaga ööseks magama vanemate vahele või samamoodi ööseks pesaga võrevoodisse.

Kuna Eestis ja Euroopa Liidus ei ole beebipesade kohta ühtegi ohutusstandardit, ei pööra ettevõtted oma klientide tähelepanu piisavalt pesade ohutuks kasutamiseks. Nähes, kui julgelt soovitatakse kasutada beebipesa nii kaua, kuni beebi pikkuselt sinna sisse sobib, või, jättes jalgadeosa lahti, kauemgi veel, sain aru, et ega vanemad tahagi osta sellist kulukat toodet kõigest kolmeks kuuks ja vaid päevasel ajal kasutamiseks.

Miks peaks keegi soovima maksta beebipesa eest 40-80€, kui kolme kuu pärast seda enam kasutada ei soovitata?

Otsustasin muuta Mommi beebipesad mitmeotstarbeliseks ⇓ ⇓ ⇓

momm-lastetarbed-innovaatiline-beebipesa-1

Esiteks saab pesa ääre külge kinnitada mängukaare, mis annab pesale peaeesmärgi – olla beebile mõnulemise, mitte magamise koht.

momm-lastetarbed-innovaatiline-beebipesa-2

Teiseks on pesa äär madratsist eemaldatav, tänu millele tekib majapidamisse lisaks beebipesale täiesti uus toode – pikk padi, mille toel saab beebi harjutada kõhuli olemist, mille saavad suuremad lapsed kaissu võtta või mis neid kaissu võtaks, millel saab istuda, millega mängida või mida iganes veel loomingulised lapsed välja mõtlevad. Ja sellest ei pea mõnu tundma vaid lapsed – ka ma ise kasutan seda patja vägagi palju.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kolmandaks saab pärast pesa kasutusea lõppu edasi kasutada ka madratsit, mis kinnitatakse beebi mänguteki külge pehmenduseks.

momm-lastetarbed-innovaatiline-beebipesa-4

Momm Lastetarbed soovitus beebipesa kasutamiseks on nüüd olnud see, et kui seda kasutada magamiseks, siis mitte kauem kui beebi on õppinud ise keerama ja ka sinnamaani alati järelvalve all. Esimestel kuudel magavad beebid üldjuhul niikuinii nii sügavalt, et võid beebipesas magavat beebit hoida enda juures ajal, kui näiteks telekat vaatad või süüa teed.

Beebipesa põhieesmärgiks olgu beebi mõnulemise koht, magamine las olla teisejärguline, sest paratamatult beebid lihtsalt jäävadki keset “mänguaega” magama.

Mis te arvate, kas beebipesade ohutusele tuleks suuremat tähelepanu juhtida või on postituses esitatud väited liiga äärmuslikud?

Rohkem infot Momm Lastetarbed beebipesade kohta leiad aadressilt www.mommipood.ee/beebipesad

•••
Kärt Prantsen
Momm Lastetarbed OÜ

Mida mõistab 3-aastane vabariigi aastapäevast?

Põnn teadis juba pikalt ette, et varsti on Eesti sünnipäev tulemas ja, et Eesti saab 100-aastaseks. Kui tähtis päev hakkas lähemale jõudma, siis uurisin ta käest, kas ta üldse teab, mida tähendab see, kui riigil on sünnipäev. Loomulikult ma ei eeldanud, et ta mulle päriselt ka vastata oskab 🙂

Rääkisin talle siis sellest, kuidas Eesti ei ole alati saanud ise oma asjade eest otsustada, vaid seda on teinud teised riigid, kes siin valitsenud on. Aga, et nüüd on Eesti vaba riik ja otsustab ise enda asjade üle.

Põnn siis küsis, kas me varem elasime teises riigis.

Nooh, natuke ta äkki isegi sai midagi aru?

EV100